Alusta sõiduki valikust:
Autoosi, mida tunneme šarniiridena, nimetatakse vahel ka pöörd- või liugliigendiks. Igal juhul, olenemata nimetusest, kasutatakse šarniire auto konstruktsioonis mõningate mehhanismide ühendamiseks. Reeglina on siis tegemist üksteise suhtes liikuvate osadega ja ideaalse liikumise nende vahel tagavad just nimelt šarniirid.
Šarniirühendusi on väga erineva kuju ja erineva otstarbega. Põhiline erinevus neis seisneb erineva libisemisastmega kokkupuutepindades olenevalt ühendatavate detailide kostruktsioonist ja funktsioonist. Mis puutub tehnilisse teenindamisse, siis jagunevad šarniirid hooldatavateks ja hooldusvabadeks, sellisteks, mida on vaja ekspluatatsiooni käigus määrida ja niisugusteks, mis ei vaja inimesepoolset sekkumist.Hooldatavad šarniirid. Nende šarniiride konstruktsioon koosneb kahest osast. Sisemise osa pealispind on sfäärilise kujuga (muna), välimise osa välispind on aga nõgusalt sfääriline (kauss). Niisugune konstruktsioon tagab korpuse ja võlli isetsentreeruva ühenduse. Kahjuks vajab niisugune šarniir regulaarset määrimist, kuid tänu ühenduse suurele tugevusvarule kasutatakse neid ühendusi masinate nendes osades, kus esinevad kõige suuremad koormused.
Isemäärivad šarniirid. Nende ühenduste konstruktsioon on eelmisele analoogne kuid erineb selle poolest, et isemäärivatel šarniiride pind on kaetud spetsiaalse hõõrdumist vähendava materjaliga, mis muudab need hooldusvabaks. Sellepärast kasutatakse neid niisugustes mehhanismide ühendustes, kus puudub määrdesüsteem ja kus tavalised šarniirid ei peaks kuigi kaua ilma määrimiseta vastu.